konteinerhaljastus

                                   KONTEINERHALJASTUS

Konteinerhaljastus on hooajaline ilutaimede kasvatamine teisaldatavais kasvunõudes. Selline haljastus aitab meeleolu luua ja soovi korral on võimalik potte-ampleid jm ringi tõsta, asukohta muuta. Sageli kasutatakse konteinerhaljastust õhu saastatuse või mulla kaetuse korral, mis ei võimalda püsihaljastust. Samuti võimaldab konteinerhaljastus vahetada äraõitsenud lilled sujuvalt õitsvate vastu välja ning tuua ajutisi kompositsioone tähtpäevade ja sündmuste puhuks.
Konteineri valik võib olla katseeksituse meetodil. Muld peab olema toitainerikas, hea on kasutada pikatoimelist väetist. Substraadile võib lisada vermikuliiti ja et niiskust pikemalt hoida, kastmisgeeli.
Suvelillede kõrval võib konteinerhaljastuses kasutatada  okaspuid, püsililli, ka maitsetaimi ja köögivilju.



Mina olin teostanud juba oma konteinerhaljastuse ja seega sain seda kasutada oma töös.
Visandi joonistasin juba teostatud töö järgi.

Taimede istutamiseks valisin tsingist vanni, mis on mul kasutusel olnud juba aastaid. Vannile on põhja tehtud augud, et üleliigne vesi saaks välja imbuda. Vann on halli värvi, mitte eriti raske- saab nihutada küll ühest kohast teise. Kõrguseks on 29cm, laius pikkupidi 72 cm ja ristipidi 52 cm, alt läheb kitsamaks.
Vanni põhja panin 10l ämbritäie kergkruusa drenaazi jaoks. Mulla suhtes läksin lihtsamat teed ja ostsin Biolani suvelillede mulda 20 l koti, juurde segasin kaks suurt pihutäit kanakakagraanuleid. Kastmisega peab hoolas olema, et graanulid oleksid niisked ja mõjuksid taimedele soodsalt.
Taimed valisin nende hulgast ,mida olin ise kasvatanud. Valik langes kolmele lillele, mida alati kasvatan. Sellel aastal avastasin  täiesti uued sordid  (Juhani Puukooli kataloogist). Katsetan nendega. Peiulille ja lõvilõua taimed on ette kasvatatud, aga saialille külvasin otse kasvukohale ja seega on taimi rohkem kui esialgu arvasin.

1.Lõvilõug   Antirrhinum majus -"Day and Night"-sort on kahevärviline lillakaspunane ja valge   5tk
2. Kõrge peiulill  Tagetes ercta- "Fantastic"- erivärvilised , suured ja õhulised õied   3tk
3.Saialill  Calendula officinalis  "Pink Surprise"- lõheroosad õied     umbes 7tk


Taimed kasvavad kenasti ja varsti saab ka nende õisi nautida.

                                      

                          

                             

 

väetised

                                   Väetised

Väetis, et väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Väetiste kasutamisel paraneb mullaviljakus ja suureneb saak. Nad võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu või lehtede kaudu "toitvad" kus ained jõuavad taime läbi lehted


Väetise koostis võib olla orgaaniline(sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline(valmistatud lihtsatest anorgaanilistest ainetest (kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne, näiteks turvas ja mineraalide setted, toodetud läbi looduslike protsesside või läbi keemiliste protsesside.

Jagunemine:

Väetised jagunevad kahte rühma:orgaanilised väetised ja mineraalväetised.

ORGAANILISED VÄETISED

Tähtsamad on sõnnik, virts, kompost s.h vermikompost ja turvas.
SÕNNIK-on loomade s.h kodulindude heidetest, allapanust, näiteks, põhust, veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.  Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest ta sisaldab suhteliselt palju taimedel olulisi toitaineid ja sooli, näiteks lämmastiku ja naatriumi ühendeid. Samuti sisaldab rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse. Sõltuvalt kuivaine sisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat(8-15%) ja vedelat(<8%). Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.
Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda, kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.
Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega. Värsket lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohi- lämmastikuühendid võivad taime hävitada. Arvatakse isegi, et lehmade sõnnik on viljakam ja parem, kui isaste veiste - on erineva biokeemilise koostisega.



Virts on loomade vedelatest väljaheidetest, sõnnikust ealdunud veest ja uhtveest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse väetisena. Sõnnik parandab mulla omadusi ja suurendab mulla huumusesisaldust. Sõnniku koostis oleneb loomaliigist, loomade pidamise viisist, allapanust ning sõnniku säilitamise viisist ja kestusest. Vääruslikem on tahe laudasõnnik.
KOMPOST- on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis. Peamised lähteained komposti valmistamisel on sõnnik, linnusõnnik, turvas, puulehed, saepuru, reoveesete, fekaalid, tapamajade jäägid, aiajäägid jne.
Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid, aga ka mitmed seened. Lagunemisprotsesside alguses malatel temperatuuridel osalevad protsessis ka väga paljud makroorganismid - herilased, sipelgad, kakandid, ümarussid, vihmaussid, liblikate röövikud,  jne.http://www.rodoaed.ee/komposti-tegemine/

VERMIKOMPOST-ehk biohuumus on orgaaniline väetis, orgaanilise põllumajandusliku toodangu jääkide ümbertöötlemisel vihmausside (sagedamini Eisenia foetida ja Lumbricus rubellus), bakterite ning teiste organismide (näriliste, seente jne) poolt tekkiv produkt. Vermikompost on mulla sarnane, pude ja hästi lõhnav mass. See on  kõrge efektiivsusega, ökoloogiliselt puhas väetis, mille kasutamine parandab põllumajandussaaduste saagikust, kvaliteeti ja agrokeemilisi omadusi. Vermikomposteerimise käigus läbivad umbrohuseemned vihmausside organismi ja kaotavad seeläbi idanevuse. Nii nagu kõik orgaanilised väetised, parandab ka vermikompostmulla struktuuri ja tema vesi- füüsikalisi omadusi.

TURVAS- on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga ka teiste rabataimede jäänustest. Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Toiteelementide poolest on kõige vaesem rabaturvas. Väetusturbana kasutatakse madalsooturvast kuna ta sisaldab rohkem taimetoiteelemente, kui rabaturvas.



HALJASVÄETIS-on põllul kasvavate kultuuride haljasmass, mis mulda küntakse. see võib olla kasvanud samal põllul või tuuakse mujalt ja laiali laotatuna küntakse mulda. Eriti hea on liblikõieliste( nt. mesikas,lupiin, ristik) haljasmass. Haljasmassi kaudu saavad taimed lämmastikku, mis on vajalik kasvuks. Samuti saab kasutada taimeleotisi. Kõige rohkem on levinud kõrvenõgestest tehtud leotis, mis sisaldab vajalikul hulgal lämmastikku ja kaaliumi.

MINERAALVÄETISED

Mineraalväetised jaotatakse:

1. lihtväetised- sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi.
2. kompleksväetised- sisaldavad kahte või enamat põhitoiteelementi või mikroelementi.

Lihtväetised jaotatakse omakorda: 
1.makroväetisteks-sisaldavad makroelementi,
       lämmastikväetised
       fosforväetised
       kaaliumväetised

2. mikroväetisteks- sisaldavad mikroelementi,
     boorväetised
     tsinkväetised jne

Kompleksväetised jaotatakse omakorda:
1. kombineeritid väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi või mikroelementi, nt Cropcare NK,
2. väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding Invest väetissegud jne)

Mineraalväetisi jaotatakse  vastavalt nende füsioloogilisele toimele mullale:
1. füsioloogiliselt happelised väetised, millest taim omastab katioone, mulda jääv happejääk aga reageerib seal olevate vesinikioonidega ja mulda tekib selliste väetiste kasutamisel hape. Füsioloogiliselt happelised on enamus ammoonium-ja kaaliumväetistest.
2. füsioloogiliselt leeliselised väetised, millest taim kasutab anioone, mulda jäävad aga katioonid, mis ühendades mullas olevate OH-ioonidega jätavad mulda hüdroksiide. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on näiteks NaNO3, mille kasutamisel jääb mulda NaOH
3. füsioloogiliselt neutraalsed väetised, millest taim kasutab toiduna ära nii aniooni, kui ka katiooni. Sellised väetised on KNO3; NH4NO3 jt.

Mineraalväetiseid jaotatakse vastavalt väliskujule ja konsistentsile:
1. vedelväetised- vedelikud, mitmekülgsed väetised või täisväetised
2. tahked väetised- tahke ainena , võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised:
        a. kristallilised- suhkru- või soolataoline aine ( ammooniumsulfaat)
        b. pulbrilised- jahujas aine (klinkritolm)
        c. granuleeritud- korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine ( Cropcare10-10-20)
        d. väetisepulgad- pliiatsijämedused, ligikaudu 5 cm pikkused pulgad
        e. väetisetabletid- graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid (Osmocote)
     

                 KASUTATUD MATERJAL

1.Katrin Uurman" Väetusõpetus" 2010

2.https://et.wikipedia.org/wiki/Turvas
3.https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnik
4.https://et.wikipedia.org/wiki/Virts
 5.. https://et.wikipedia.org/wiki/Väetis