konteinerhaljastus

                                   KONTEINERHALJASTUS

Konteinerhaljastus on hooajaline ilutaimede kasvatamine teisaldatavais kasvunõudes. Selline haljastus aitab meeleolu luua ja soovi korral on võimalik potte-ampleid jm ringi tõsta, asukohta muuta. Sageli kasutatakse konteinerhaljastust õhu saastatuse või mulla kaetuse korral, mis ei võimalda püsihaljastust. Samuti võimaldab konteinerhaljastus vahetada äraõitsenud lilled sujuvalt õitsvate vastu välja ning tuua ajutisi kompositsioone tähtpäevade ja sündmuste puhuks.
Konteineri valik võib olla katseeksituse meetodil. Muld peab olema toitainerikas, hea on kasutada pikatoimelist väetist. Substraadile võib lisada vermikuliiti ja et niiskust pikemalt hoida, kastmisgeeli.
Suvelillede kõrval võib konteinerhaljastuses kasutatada  okaspuid, püsililli, ka maitsetaimi ja köögivilju.



Mina olin teostanud juba oma konteinerhaljastuse ja seega sain seda kasutada oma töös.
Visandi joonistasin juba teostatud töö järgi.

Taimede istutamiseks valisin tsingist vanni, mis on mul kasutusel olnud juba aastaid. Vannile on põhja tehtud augud, et üleliigne vesi saaks välja imbuda. Vann on halli värvi, mitte eriti raske- saab nihutada küll ühest kohast teise. Kõrguseks on 29cm, laius pikkupidi 72 cm ja ristipidi 52 cm, alt läheb kitsamaks.
Vanni põhja panin 10l ämbritäie kergkruusa drenaazi jaoks. Mulla suhtes läksin lihtsamat teed ja ostsin Biolani suvelillede mulda 20 l koti, juurde segasin kaks suurt pihutäit kanakakagraanuleid. Kastmisega peab hoolas olema, et graanulid oleksid niisked ja mõjuksid taimedele soodsalt.
Taimed valisin nende hulgast ,mida olin ise kasvatanud. Valik langes kolmele lillele, mida alati kasvatan. Sellel aastal avastasin  täiesti uued sordid  (Juhani Puukooli kataloogist). Katsetan nendega. Peiulille ja lõvilõua taimed on ette kasvatatud, aga saialille külvasin otse kasvukohale ja seega on taimi rohkem kui esialgu arvasin.

1.Lõvilõug   Antirrhinum majus -"Day and Night"-sort on kahevärviline lillakaspunane ja valge   5tk
2. Kõrge peiulill  Tagetes ercta- "Fantastic"- erivärvilised , suured ja õhulised õied   3tk
3.Saialill  Calendula officinalis  "Pink Surprise"- lõheroosad õied     umbes 7tk


Taimed kasvavad kenasti ja varsti saab ka nende õisi nautida.

                                      

                          

                             

 

väetised

                                   Väetised

Väetis, et väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Väetiste kasutamisel paraneb mullaviljakus ja suureneb saak. Nad võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu või lehtede kaudu "toitvad" kus ained jõuavad taime läbi lehted


Väetise koostis võib olla orgaaniline(sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline(valmistatud lihtsatest anorgaanilistest ainetest (kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne, näiteks turvas ja mineraalide setted, toodetud läbi looduslike protsesside või läbi keemiliste protsesside.

Jagunemine:

Väetised jagunevad kahte rühma:orgaanilised väetised ja mineraalväetised.

ORGAANILISED VÄETISED

Tähtsamad on sõnnik, virts, kompost s.h vermikompost ja turvas.
SÕNNIK-on loomade s.h kodulindude heidetest, allapanust, näiteks, põhust, veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena.  Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest ta sisaldab suhteliselt palju taimedel olulisi toitaineid ja sooli, näiteks lämmastiku ja naatriumi ühendeid. Samuti sisaldab rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse. Sõltuvalt kuivaine sisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat(8-15%) ja vedelat(<8%). Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.
Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda, kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.
Erinevate väike ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega. Värsket lehmasõnnikut otse taimedele laotada ei tohi- lämmastikuühendid võivad taime hävitada. Arvatakse isegi, et lehmade sõnnik on viljakam ja parem, kui isaste veiste - on erineva biokeemilise koostisega.



Virts on loomade vedelatest väljaheidetest, sõnnikust ealdunud veest ja uhtveest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse väetisena. Sõnnik parandab mulla omadusi ja suurendab mulla huumusesisaldust. Sõnniku koostis oleneb loomaliigist, loomade pidamise viisist, allapanust ning sõnniku säilitamise viisist ja kestusest. Vääruslikem on tahe laudasõnnik.
KOMPOST- on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis. Peamised lähteained komposti valmistamisel on sõnnik, linnusõnnik, turvas, puulehed, saepuru, reoveesete, fekaalid, tapamajade jäägid, aiajäägid jne.
Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid, aga ka mitmed seened. Lagunemisprotsesside alguses malatel temperatuuridel osalevad protsessis ka väga paljud makroorganismid - herilased, sipelgad, kakandid, ümarussid, vihmaussid, liblikate röövikud,  jne.http://www.rodoaed.ee/komposti-tegemine/

VERMIKOMPOST-ehk biohuumus on orgaaniline väetis, orgaanilise põllumajandusliku toodangu jääkide ümbertöötlemisel vihmausside (sagedamini Eisenia foetida ja Lumbricus rubellus), bakterite ning teiste organismide (näriliste, seente jne) poolt tekkiv produkt. Vermikompost on mulla sarnane, pude ja hästi lõhnav mass. See on  kõrge efektiivsusega, ökoloogiliselt puhas väetis, mille kasutamine parandab põllumajandussaaduste saagikust, kvaliteeti ja agrokeemilisi omadusi. Vermikomposteerimise käigus läbivad umbrohuseemned vihmausside organismi ja kaotavad seeläbi idanevuse. Nii nagu kõik orgaanilised väetised, parandab ka vermikompostmulla struktuuri ja tema vesi- füüsikalisi omadusi.

TURVAS- on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga ka teiste rabataimede jäänustest. Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Toiteelementide poolest on kõige vaesem rabaturvas. Väetusturbana kasutatakse madalsooturvast kuna ta sisaldab rohkem taimetoiteelemente, kui rabaturvas.



HALJASVÄETIS-on põllul kasvavate kultuuride haljasmass, mis mulda küntakse. see võib olla kasvanud samal põllul või tuuakse mujalt ja laiali laotatuna küntakse mulda. Eriti hea on liblikõieliste( nt. mesikas,lupiin, ristik) haljasmass. Haljasmassi kaudu saavad taimed lämmastikku, mis on vajalik kasvuks. Samuti saab kasutada taimeleotisi. Kõige rohkem on levinud kõrvenõgestest tehtud leotis, mis sisaldab vajalikul hulgal lämmastikku ja kaaliumi.

MINERAALVÄETISED

Mineraalväetised jaotatakse:

1. lihtväetised- sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi.
2. kompleksväetised- sisaldavad kahte või enamat põhitoiteelementi või mikroelementi.

Lihtväetised jaotatakse omakorda: 
1.makroväetisteks-sisaldavad makroelementi,
       lämmastikväetised
       fosforväetised
       kaaliumväetised

2. mikroväetisteks- sisaldavad mikroelementi,
     boorväetised
     tsinkväetised jne

Kompleksväetised jaotatakse omakorda:
1. kombineeritid väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi või mikroelementi, nt Cropcare NK,
2. väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding Invest väetissegud jne)

Mineraalväetisi jaotatakse  vastavalt nende füsioloogilisele toimele mullale:
1. füsioloogiliselt happelised väetised, millest taim omastab katioone, mulda jääv happejääk aga reageerib seal olevate vesinikioonidega ja mulda tekib selliste väetiste kasutamisel hape. Füsioloogiliselt happelised on enamus ammoonium-ja kaaliumväetistest.
2. füsioloogiliselt leeliselised väetised, millest taim kasutab anioone, mulda jäävad aga katioonid, mis ühendades mullas olevate OH-ioonidega jätavad mulda hüdroksiide. Füsioloogiliselt leeliselisteks väetisteks on näiteks NaNO3, mille kasutamisel jääb mulda NaOH
3. füsioloogiliselt neutraalsed väetised, millest taim kasutab toiduna ära nii aniooni, kui ka katiooni. Sellised väetised on KNO3; NH4NO3 jt.

Mineraalväetiseid jaotatakse vastavalt väliskujule ja konsistentsile:
1. vedelväetised- vedelikud, mitmekülgsed väetised või täisväetised
2. tahked väetised- tahke ainena , võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised:
        a. kristallilised- suhkru- või soolataoline aine ( ammooniumsulfaat)
        b. pulbrilised- jahujas aine (klinkritolm)
        c. granuleeritud- korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine ( Cropcare10-10-20)
        d. väetisepulgad- pliiatsijämedused, ligikaudu 5 cm pikkused pulgad
        e. väetisetabletid- graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid (Osmocote)
     

                 KASUTATUD MATERJAL

1.Katrin Uurman" Väetusõpetus" 2010

2.https://et.wikipedia.org/wiki/Turvas
3.https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnik
4.https://et.wikipedia.org/wiki/Virts
 5.. https://et.wikipedia.org/wiki/Väetis

Minu arvamus Tiina töö kohta

Ülesanne 2.1 minu arvamus Tiina Pihlaku töö kohta. 

Tema töö linkhttps:///https://roheaed.wordpress.com/2015/05/01/turbapeenar/

Valisin tema töö turbapeenra rajamise kohta kuna ise tegin töö  kiviktaimlate rajamisest.
 Lugesin suure huviga Tiina tööd ( lausa kaks korda järjest!). Töö oli sisukas ja huvitav. Ta kirjeldas turbapeenra olemust ja omapära ning rajamise erinevaid võimalusi. Kasutatud on illustreerivaid fotosid ja vaatamiseks video. Juttu oli ka taimede hooldamisest. Nii väetamisest, kui ka peenra värskendamisest uue turbaga, kui ka taimede varjutamisest tugeva päikese eest. Käsitletud on ka kahjuritega võitlemist.
Taimede nimekiri on huvitav ja sobilik. Minu arvates on marjade valik hea, sest need ilmestavad peenra üldmuljet.
Materjal on valitud usaldusväärsetest allikatest ja teatud- tuntud inimeste( Mihkel Saar ja Arnold Hannust).
Tundub, et Tiina pole ise veel veel  turbapeenart rajanud, aga selle töö järgi on võimalik ka võhikul sellega hakkama saada.
Lingid materjalide kohta on arusaadavalt välja toodud.
Arvan, et töö vastab nõuetele ja esitatud materjalide põhjal on võimalik turbapeenar rajada ja antud taimmaterjaliga kaunis üldmulje saavutada.
Töö ei vaja muudatusi kuna on koostatud arusaadavalt ja korrektselt.

Ülesanne 2.2 minu mõtisklus...
Enne, kui valisin Tiina Pihlaku töö, lugesin mitmeid töid ja valisin ikka tema töö.  Töö tundus huvitavalt ja loogiliselt koostatud. Eriti meeldis mulle taimede valiku poolest marjade-mustika ja jõhvika valik. On nii silmailu, kui ka suhu pista!
Näpud lausa sügelevad- Tiina töö kutsus turbapeenart rajama.

KIVIKTAIMLA RAJAMINE JA HOOLDAMINE
Esimesed kividega aiad loodi Hiinas kust nad levisid edasi Jaapanisse. Seal levis looduspärane aiakujundus kus tähtsal kohal olid kivid. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud usunditega.
Eestis hakati kiviktaimlaid rajama kuskil eelmise sajandi 20. aastate algul. Rohkem ikka sinna kus oli olemas sobilik kivine paik, hiljem hakati kive taimla rajamiseks kohale tooma. Vahepeal oli väga populaarne haljastada madalate mägitaimede ja kividega maja vahetu ümbrus ning kiviterrassid lõppesid moekalt astmelise kiviktaimlaga. Elamu vahetusse lähedusse kiviktaimla rajamisel tuleb hoone ümber vähemalt pool meetrit vaba maad jätta. Terrasside puhul ei pea seda jälgima.Talude juurde võib kiviktaimlaks kujundada näiteks maakeldri muldkatuse või vana lammutatud hoone vundamendi. Kiviktaimla peab olema osake aiast kui tervikust ja seotud ümbrusega. Kiviktaimla taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest omadustest ja ökoloogilistest nõudlustest. Suurt tähelepanu pööratakse kivide valikule, paigutamisele, rühmitamisele.

Kiviktaimla rajamine

Kiviktaimla on vähest hooldust vajav ainult siis, kui ta on õigesti rajatud. Arnold Hannust
Kiviktaimla rajamine on tõeline kunst. Nõutekohaselt rajatud kiviktaimla peaks sarnanema kivimite vormidega looduses. Alpinaarium ehk kivitaimla on väike osa Alpidest sinu aias.
Kiviktaimla rajamiseks on kõige parem ebatasane koht aias, kas siis kalle või tõus. Tavaliselt rajatakse päikesepaistelisse kohta, aga on võimalik rajada ka varju. Vastavalt valgusele valitakse ka taimed. Päikesepaistelise koha suund võiks olla lõuna või edela ja varjulise koha suund kagu või ida.

Enne rajamist tuleb veenduda kas koht hoiab kuiva ja sademeteveed voolavad ära. Kiviktaimla tõstmine ümbritsevast maapinnast kõrgemale aitab parandada drenaazi. Looduslikel nõlvadel on vee ärajuhtimine hea ja drenaazi pole vaja. Drenaaz tehakse killustikust, kruusast või kividest.
Väga tähtis on kiviktaimlaks valitud maa puhastamine umbrohujuurtest. Selleks on mitu võimalust-maa-ala kaevatakse kahe labidalehe sügavuselt läbi ja puhastatakse korralikult umbrohujuurtest . Selline meetod pole väga kindel, sest ikka jääb mõni juureke alles. Võimalik on ka varjutamine , aga see võtab kaua aega. Selleks kaetakse maapind näiteks musta kilega. Kõige kindlam ,kuid mitte loodussõbralik, on umbrohu mürgitamine glüfosaadiga.
Kui pinnas on savine , rajatakse kiviktaimla kõrgemale, liivasel pinnasel vastupidi madalamale, et taimede juurdumise perioodil vihm liiva välja ei uhuks.

KIVID

Kivid on oluline osa kiviktaimlas. Need peavad olema looduslikud ja ühte tüüpi. Parimad on rahnud, mille üks pool on tasane. Saab kasutada ka lubjakivirahne ja dolomiiti. Tööstuslikul toodetud ehitusmaterjal( tellised, betoon) ei sobi. Väga massiivsete kivide toomiseks on vajalik mehhanismide abi. Tavaliselt väikestes koduaedades rajatakse 1-1.5 meetri kõrguseid kiviktaimlaid ja nendesse sobivad jõukohased kivid. Lihtsam viis kivide virnastamiseks on spiraalikujuliselt alt ülespoole: suuremad kivid alla, väiksemad künka või nõlva tippu. Oluline on kivide korralik kinnitamine. Kolmandik või pool kividest jääb mull alla. Kive võib maasse ka tsementeerida. Maapinnale võiks jääda kivi ilusam külg.
Enne kivid, siis muld ja taimed!

TAIMED

Kiviktaimla peab olema ilus aastaringi. Seetõttu tuleb taimed valida erineva kasvukõrguse ja kujuga, nii leht- kui ka õisdekoratiivseid, Võimaluse korral valida taimed, mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil. Kiviktaimlasse sobivad madalad õitsvad lilled, madalad sibullilled, heintaimed,puude ja põõsaste kääbusvormid. Peab arvestama ka lehestikku ja taime kõrgust, sest vaid õite järgi valides võivad kombinatsioonid ebaõnnestuda. Okaspuude valikul peab arvestama nende sobivust suurte kividega. Ühte liiki taimi ei tohi istutada erinevatesse kohtadesse. Taimed istsutada suuremate rühmadena,mitte ühekaupa.  Värviliste õitega lillede vahele istutada hõbedaste või hallide lehtedega taimed,sest need asendavad õitsvaid taimi ja on kena vaheldus. Püsikutele on vahelduseks ka ühe-ja kaheaastased taimed. Taimedega pole mõtet ka üle pingutada, sest kui istutada palju ja erinevaid taimi, siis võib soovitud mõju kaduma minna.
Väetiste puhul kehtib reegel: parem vähem, kui rohkem. Muidu kasvavad taimed liiga kohevaks ja kaotavad oma kuju ning neid tuleb kärpida.
Kogu kiviktaimla ei tohiks olla kaetud vaid madalate lilledega. Et istutust loomulikumaks muuta,tuleb istutada ka madalaid puid-põõsaid. Mida suurem on kiviktaimla, seda kõrgemad võiksid olla ka taimed ja puud.

Kiviktaimlasse sobivad taimed

1.Tähkjas liatris "Kobold"
Liatris spicata
Kasvukõrgus 40 cm

2.Padjandfloks "Purple Beauty"
Phloks subulata
Kasvukõrgus 10-15 cm, laius15-25 cm

3.Iiris "Blue Denim"
Iris pumila
Kasvukõrgus 15-25CM, lAIUS 15-20 CM

4.Liivatee( sidruni) "Siver Queen"
Thymus citriodorus
Kasvukõrgus 20-30 cm,laius 30-45 cm

5.Mägisibul "Oddity"
Sempervivum
Kasvukõrgus 5-20 cm

6.Kukehari "Iceberg"
Sedum
Kasvukõrgus ja laius 40 cm

7.Helmikpööris "Beauty Color"
Heucera
Kasvukõrgus ja laius 50 cm

8.Bergeenia "Bach"
Bergenia
Kasvukõrgus ja laius kuni 45 cm

9. Aed-merikann"Varretu"
Armeria maritima
Kasvukõrgus 5-10 cm

10.Arendsi kivirik "Alba"
Saxifraga x arendsi
Kasvukõrgus: 10-15 cm

Kiviktaimlasse sobivad põõsad ja okaspuud

1.Hiina kadakas "Expansa variegata"
Juniperus chinensis
Kasvukõrgus: 0,5 m, laius 3m

2.Korea nulg "Brilliant"
Abies koreana
Kasvukõrgus :15-20 cm

3.Harilik kuusk"Maxwellii"
Picea abies
Kasvukõrgus: 1-1,5 m

4.Mägimänd "Gnom"
Pinus mugo"
Kasvukõrgus ja laius 0,5 m

5.Laiuv tuhkpuu "Saxatilis"
Calmia horisontalis
Kasvukõrgus 30 cm

KIVIKTAIMLA HOOLDAMINE

Kiviktaimla hooldamiseks on vajalikud tegevused:

• rohimine
• kobestamine
• kastmine põua ajal
• äraõitsenud taimede
•  kõrvaldamine
• taimede kärpimine
• laiuvate taimede piiramine
• taimede katmine talveks
• igihaljaste taimede kevadine varjutamine

http://kodusaade.ee/1276-vaata-kiviktaimlate-rajamine.html
http://www.aripaev.ee/uudised/2008/07/06/alpitaimla-lisab-aiale-omapara
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1128
http://www.eliseaed.ee
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422
http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/



Ma olen alati imetlenud kauneid kiviktaimlaid. Soov ise rajada kiviktaimla on mul ammu olemas ja nüüd sain selleks ka julgust. Seda tööd tegin ma suure huviga ja mida rohkem materjali  läbi töötasin seda rohkem hakkas asi huvitama. Arvasin alati,et ettevalmistatud mullale istutatakse taimed ja alles siis sätitakse kivid,sest selliseid istustusalasid on ju ikka siin ja sealpool nähtud. Tegelikult saab kõik hoopis alguse tohutust kivilasust,millest osa võiks lausa masinatega kohale tõsta ja siis alles muld ning taimed.
Uurides sobivaid taimi kiviktaimlasse, leidsin väga palju huvitavaid liike ja nende sorte.
Mulle meeldis väga video, milles Arnold Hannust rääkis kiviktaimla rajamisest. Olen jälginud ennegi tema nõuandeid ja need tunduvad usaldusväärsetena.
Materjal, mida kasutasin, saigi valitud pealkirja ja esimese mulje järgi. Mõned lehed ja artiklid lugesin lihtsalt läbi, aga ei leidnud midagi uut ja huvitavat. Lõppkokkuvõttes tuli head materjali palju.
Üldkokkuvõttes oligi kogu kiviktaimla rajamisest teadasaamine kõige vägevam elamus. Ma arvan, et ma uurin seda teemat veel edasi ja rajan ka endale vahvate taimedega kiviktaimla.

 

 

 

Lillepeenarde rajamiseks vajalikud tööriistad ja materjalid

Aiatöö kindad: on vajalikud käte kaitsmiseks määrdumise ja vigastuste eest.

Mõõdulintwww.tooriistamaailm.ee: on vajalik mõõtetöödeks.

Nöör: peenra piiride märkimiseks.

Värv (aerosool): peenra piiride märkimiseks.

Peenrapiire (plastik-; bambus postid..): vajalik et muru ei kasvaks lillepeenrasse.

Labidas: vajalik murukamara eemaldamiseks ja kaevamiseks.

Aiahark: kaevamiseks, tema eeliseks on umbrohu juurte ühestüki kättesaamine.

Reha: vajalik peenra silumiseks, mullatükkide purustamiseks ja pinna kobestamiseks.

Kõblas: vajalik mehaaniliseks umbrohutõrjeks.

Kühvel; vajalik lillesibulate ja taimede istutamiseks.

Sibullillede korv: sibullillede istutamiseks. Eelis, sügisel kiirem ja lihtsam üles võtta.

Liiva: vajalik otse peenrale külvi märkimiseks, ja külvil peenete seemnete segamisel.


Aianuga: vajalik lõikamiseks.

Aiakäärid: vajalikud nööri lõikamiseks ja erinevate pakendite avamiseks.

Oksakäärid: vajalikud lillevarte lõikamiseks.

Käru: vajalik prahi ja kasvusubstraadi vedamiseks.

Ämber: hõlbustab erinevaid toiminguid.

Kastekann: vajalik kastmiseks.

Voolik: vajalik kastmiseks.

MULTŠID

Kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurendanud nii ilu-kui ka köögiviljapeenarde multšimise populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht. Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi. Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

ORGAANILISED MULTŠID
Orgaanilised multšid jagunevad:

• okaspuude koorepuru. Kõige levinum orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multš peal.  Dekoratiivse katte korral piisab 3-4 cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga ,siis peaks olema 5-7 cm paksune. Taimede juurekael peaks jääma vabaks. Multšikihti tuleb pidevalt uuendada kuna alumised kihid lagunevad.

• turvas. Kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Paksuseks 8-10 cm. Eelmisel aastal pandud multši võib kevadel eemaldada,et kiirendadamulla sulamist ja juurte kasvu.

• männiokkad.Sobivad happelist keskkonda vajavatele taimedele. Männiokkamultš on õhuline ja dekoratiivne. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Kuna multši pealmine osa on terav (okaste tõttu), sobib selline multšimine hästi ka tõrjeks tigude vastu.

• põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad. Sellise multšiga omastavad taimed hästi lämmastikku. Multšikihi paksus peaks olema 7-8 cm.

• puulehed. Eriti tõhusad multšimiseks. Kihi paksus võiks olla5-7cm. Puuduseks on multši mitteatraktiivne välimus. Ka vajab pinnas lisaks lämmastikväetist. Väljanägemise parandamiseks võib puistata näiteks turvast lehekihi peale.

• murulõikmed. Kihi paksus võiks olla ainult 2,5-3 cm,sest paksem kiht ei lase enam õhku läbi. Selle tulemusena läheb rohukiht hallitama.

• saepuru. Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks saepuru seisma 2 aastat. Selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad ühendid,mis pidurdavad taimede kasvu.

• haljasmass. Kõige parem on kõrreliste ja punase ristiku segu. Sellise massiga kaetud pinnasest saavad taimed kätte vajalikke toitaineid. Kõrrelistega kaetud pinnast saavad taimed lämmastikku ja ristikuga kaetud pinnast fosforit ja kaaliumi.

SÜNTEETILISED MULTŠID

• peenravaip. Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe ja õhku läbilaskev polüpropüleenkangas vastupidavusega 8-10 aastat.  On tallamiskindel ja takistab  umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest. ,samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi, teekatte, turbaaia ja kiviktaimla aluse kattena. 

• tekstiilimultš.Kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ja noorte taimede juurdumise soodustamiseks kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilimultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks- näiteks drenaazi ja substraadi vahel lillepeenras.

GEOTEKSTIILID
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas,mis ei kõdune ega mädane ja lasevadläbi vett ja õhku.

• filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks,erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas,vett ja õhku hästi läbilaskev. Kangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamiseks puhastatakse maa-ala prahist ( ka puudest ja kändudest) ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.

• juuretõkkekangas on tavaline vett läbilaskev jäik kiudkangas,mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse. Näiteks killustikku,kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne vahend turbaaia rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumisejuurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamiseks tuleb istustusauk puhastada juurtest,kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke istutusauku ja venitada nurgad paika. Jätta väike serv (-2 cm) üle maapinna,et takistada juurte levikut maapinna kaudu.

Põõsaste lõikamine

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatava osa pikkus
Varajane veigela	Weigela praecox	Õitseb vara, 30- 40 päeva järjest	Peale õitsemist	1/3 okstest
Tuhkurenelas	Spiraea cinerea	Mais- juunis	Peale õitsemist	Vanemad õitsenud oksad lõigata tagasi maapinna lähedalt
Davidi budleia	Buddleja davidii	Augustist- oktoobrini	Kevadel	Maani tagasi. Sügisel 20cm kõrguselt maapinnalt
Jaapani enelas	Spiraea japonica	Juuni- august	Kevadel	Tagasi lõigata 2/3
Põõsasmaran	Potentilla fruticosa	Juuni- oktoober	Kevadel	Vanemad, harunenud jämedamad oksad välja
Puishortensia	Hydrangea arborescens	Suvel	Varakevadel	Maani maha lõigata
Lõhnav kusalpuu	Lonicera caprifolium	Juuni	Aprill	Oksad poole peale
Harilik sirel	Syringa vulgaris	Mai- juuni	Peale õitsemist	Vanemad oksad tagasi 30- 50cm kõrguselt. Äraõitsenud õisikuid kärpida
Forsüütia	Forsythia	Aprill	Peale õitsemist	1/3 okstest tagasi või kõik oksad 40cm kõrguseks
Kolmehõlmaline mandlipuu	Prunus triloba	Mai	Peale õitsemist	1 aastased oksad lõigata tagasi 2.- 3. elujõulise pungani