MULTŠID

Kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurendanud nii ilu-kui ka köögiviljapeenarde multšimise populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht. Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi. Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

ORGAANILISED MULTŠID
Orgaanilised multšid jagunevad:

• okaspuude koorepuru. Kõige levinum orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multš peal.  Dekoratiivse katte korral piisab 3-4 cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga ,siis peaks olema 5-7 cm paksune. Taimede juurekael peaks jääma vabaks. Multšikihti tuleb pidevalt uuendada kuna alumised kihid lagunevad.

• turvas. Kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Paksuseks 8-10 cm. Eelmisel aastal pandud multši võib kevadel eemaldada,et kiirendadamulla sulamist ja juurte kasvu.

• männiokkad.Sobivad happelist keskkonda vajavatele taimedele. Männiokkamultš on õhuline ja dekoratiivne. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Kuna multši pealmine osa on terav (okaste tõttu), sobib selline multšimine hästi ka tõrjeks tigude vastu.

• põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad. Sellise multšiga omastavad taimed hästi lämmastikku. Multšikihi paksus peaks olema 7-8 cm.

• puulehed. Eriti tõhusad multšimiseks. Kihi paksus võiks olla5-7cm. Puuduseks on multši mitteatraktiivne välimus. Ka vajab pinnas lisaks lämmastikväetist. Väljanägemise parandamiseks võib puistata näiteks turvast lehekihi peale.

• murulõikmed. Kihi paksus võiks olla ainult 2,5-3 cm,sest paksem kiht ei lase enam õhku läbi. Selle tulemusena läheb rohukiht hallitama.

• saepuru. Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks saepuru seisma 2 aastat. Selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad ühendid,mis pidurdavad taimede kasvu.

• haljasmass. Kõige parem on kõrreliste ja punase ristiku segu. Sellise massiga kaetud pinnasest saavad taimed kätte vajalikke toitaineid. Kõrrelistega kaetud pinnast saavad taimed lämmastikku ja ristikuga kaetud pinnast fosforit ja kaaliumi.

SÜNTEETILISED MULTŠID

• peenravaip. Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe ja õhku läbilaskev polüpropüleenkangas vastupidavusega 8-10 aastat.  On tallamiskindel ja takistab  umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest. ,samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi, teekatte, turbaaia ja kiviktaimla aluse kattena. 

• tekstiilimultš.Kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ja noorte taimede juurdumise soodustamiseks kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilimultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks- näiteks drenaazi ja substraadi vahel lillepeenras.

GEOTEKSTIILID
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas,mis ei kõdune ega mädane ja lasevadläbi vett ja õhku.

• filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks,erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas,vett ja õhku hästi läbilaskev. Kangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamiseks puhastatakse maa-ala prahist ( ka puudest ja kändudest) ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.

• juuretõkkekangas on tavaline vett läbilaskev jäik kiudkangas,mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse. Näiteks killustikku,kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne vahend turbaaia rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumisejuurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamiseks tuleb istustusauk puhastada juurtest,kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke istutusauku ja venitada nurgad paika. Jätta väike serv (-2 cm) üle maapinna,et takistada juurte levikut maapinna kaudu.