pühapäev, 19. aprill 2015

Lillepeenarde rajamiseks vajalikud tööriistad ja materjalid

Aiatöö kindad: on vajalikud käte kaitsmiseks määrdumise ja vigastuste eest.

Mõõdulintwww.tooriistamaailm.ee: on vajalik mõõtetöödeks.





Nöör: peenra piiride märkimiseks.



Värv (aerosool): peenra piiride märkimiseks.



Peenrapiire (plastik-; bambus postid..): vajalik et muru ei kasvaks lillepeenrasse.



Labidas: vajalik murukamara eemaldamiseks ja kaevamiseks.



Aiahark: kaevamiseks, tema eeliseks on umbrohu juurte ühestüki kättesaamine.



Reha: vajalik peenra silumiseks, mullatükkide purustamiseks ja pinna kobestamiseks.


Kõblas: vajalik mehaaniliseks umbrohutõrjeks.




Kühvel; vajalik lillesibulate ja taimede istutamiseks.



Sibullillede korv: sibullillede istutamiseks. Eelis, sügisel kiirem ja lihtsam üles võtta.



Liiva: vajalik otse peenrale külvi märkimiseks, ja külvil peenete seemnete segamisel.


Aianuga: vajalik lõikamiseks.


Aiakäärid: vajalikud nööri lõikamiseks ja erinevate pakendite avamiseks.



Oksakäärid: vajalikud lillevarte lõikamiseks.



Käru: vajalik prahi ja kasvusubstraadi vedamiseks.



Ämber: hõlbustab erinevaid toiminguid.



Kastekann: vajalik kastmiseks.



Voolik: vajalik kastmiseks.






MULTŠID

Kiire elutempo on aastate jooksul järjest enam suurendanud nii ilu-kui ka köögiviljapeenarde multšimise populaarsust. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht. Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi. Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

ORGAANILISED MULTŠID
Orgaanilised multšid jagunevad:
  • okaspuude koorepuru. Kõige levinum orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multš peal.  Dekoratiivse katte korral piisab 3-4 cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga ,siis peaks olema 5-7 cm paksune. Taimede juurekael peaks jääma vabaks. Multšikihti tuleb pidevalt uuendada kuna alumised kihid lagunevad.



  • turvas. Kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Paksuseks 8-10 cm. Eelmisel aastal pandud multši võib kevadel eemaldada,et kiirendadamulla sulamist ja juurte kasvu.


  • männiokkad.Sobivad happelist keskkonda vajavatele taimedele. Männiokkamultš on õhuline ja dekoratiivne. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Kuna multši pealmine osa on terav (okaste tõttu), sobib selline multšimine hästi ka tõrjeks tigude vastu.

  • põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad. Sellise multšiga omastavad taimed hästi lämmastikku. Multšikihi paksus peaks olema 7-8 cm.

  • puulehed. Eriti tõhusad multšimiseks. Kihi paksus võiks olla5-7cm. Puuduseks on multši mitteatraktiivne välimus. Ka vajab pinnas lisaks lämmastikväetist. Väljanägemise parandamiseks võib puistata näiteks turvast lehekihi peale.

  • murulõikmed. Kihi paksus võiks olla ainult 2,5-3 cm,sest paksem kiht ei lase enam õhku läbi. Selle tulemusena läheb rohukiht hallitama.

  • saepuru. Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks saepuru seisma 2 aastat. Selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad ühendid,mis pidurdavad taimede kasvu.

  • haljasmass. Kõige parem on kõrreliste ja punase ristiku segu. Sellise massiga kaetud pinnasest saavad taimed kätte vajalikke toitaineid. Kõrrelistega kaetud pinnast saavad taimed lämmastikku ja ristikuga kaetud pinnast fosforit ja kaaliumi.

SÜNTEETILISED MULTŠID

  • peenravaip. Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe ja õhku läbilaskev polüpropüleenkangas vastupidavusega 8-10 aastat.  On tallamiskindel ja takistab  umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest. ,samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi, teekatte, turbaaia ja kiviktaimla aluse kattena. 

  • tekstiilimultš.Kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ja noorte taimede juurdumise soodustamiseks kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilimultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks- näiteks drenaazi ja substraadi vahel lillepeenras.

GEOTEKSTIILID
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas,mis ei kõdune ega mädane ja lasevadläbi vett ja õhku.

  • filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks,erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas,vett ja õhku hästi läbilaskev. Kangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamiseks puhastatakse maa-ala prahist ( ka puudest ja kändudest) ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.


  • juuretõkkekangas on tavaline vett läbilaskev jäik kiudkangas,mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse. Näiteks killustikku,kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne vahend turbaaia rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumisejuurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamiseks tuleb istustusauk puhastada juurtest,kividest ja mittevajalikust pinnasest. Asetada juuretõke istutusauku ja venitada nurgad paika. Jätta väike serv (-2 cm) üle maapinna,et takistada juurte levikut maapinna kaudu.



Põõsaste lõikamine

Eestikeelne nimi
Ladinakeelne nimi
Õitsemise aeg
Lõikamise aeg
Tagasilõigatava osa pikkus
Varajane veigela
Weigela praecox
Õitseb vara, 30- 40 päeva järjest
Peale õitsemist
1/3 okstest
Tuhkurenelas
Spiraea cinerea
Mais- juunis
Peale õitsemist
Vanemad õitsenud oksad lõigata tagasi maapinna lähedalt
Davidi budleia
Buddleja davidii
Augustist- oktoobrini
Kevadel
Maani tagasi. Sügisel 20cm kõrguselt maapinnalt
Jaapani enelas
Spiraea japonica
Juuni- august
Kevadel
Tagasi lõigata 2/3
Põõsasmaran
Potentilla fruticosa
Juuni- oktoober
Kevadel
Vanemad, harunenud jämedamad oksad välja
Puishortensia
Hydrangea arborescens
Suvel
Varakevadel
Maani maha lõigata
Lõhnav kusalpuu
Lonicera caprifolium
Juuni
Aprill
Oksad poole peale
Harilik sirel
Syringa vulgaris
Mai- juuni
Peale õitsemist
Vanemad oksad tagasi 30- 50cm kõrguselt. Äraõitsenud õisikuid kärpida
Forsüütia
Forsythia
Aprill
Peale õitsemist
1/3 okstest tagasi või kõik oksad 40cm kõrguseks
Kolmehõlmaline mandlipuu
Prunus triloba
Mai
Peale õitsemist
1 aastased oksad lõigata tagasi 2.- 3. elujõulise pungani